Pärast esimesi tegutsemisaastaid võtsime aja maha ja lugesime kokku, mida ja kui palju olime teinud. Selgus, et vahemikus 2016-2022 olime korraldanud ligi 1000 sündmust, mis olid suunatud uussisserändajate kohanemisele ja võrgustumisele. Nendest oli osa saanud üle 10 000 uussisserändaja ja umbes 4500 kohaliku elaniku. Lisaks olime korraldanud ka ligikaudu 130 koolitust erinevatele spetsialistidele, peamiselt haridustöötajatele. Samal ajal arendasime ka enda sotsiaalset ettevõtet Köömen, et see saaks toetada uussisserändajate tööturule jõudmist. 2018-2019 saime me Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse lõimumisvaldkonna preemia ja meie sotsiaalne ettevõte Köömen jõudis Ajujahi top 10 hulka.

Need numbrid olid muljetavaldavad, ent me tahtsime teada, vajadus paremini aru saada, mis on nende numbrite taga muutus aina suuremaks ja 2020-2022 kujunesidki perioodiks, kus tegelesime enda tegevuse parema mõtestamisega: miks me midagi teeme ja mida me tahame saavutada.

Mõju hindamine jagunes kolme suurema tegevuste grupi vahel ja kokkuvõtted mõju hindamisest on samuti jagatud kolme tegevuse vahel:

  1. Koolitused jm spetsialistide seas kohanemis- ja lõimumisalase kompetentsi suurendamisele suunatud tegevused
  2. Kontaktiloome, kogukonnad ja võrgustikud
  3. Esmane akulturatsioon ja tööturg

Sõnastasime ära ka mõned üldised põhimõtted, millest lähtume:
1. püüame andmeid koguda järjepidevalt ja läbivalt püüame koguda sarnaseid andmeid, jättes siiski ruumi ootamatutele leidudele;
2. vaatame vähemalt kaks korda aastas kogutud andmetele otsa ja arutame neid ühiselt;
3. võimalusel kirjutame projektidesse sisse ka 1-3 elementi, mis aitavad meil mõju hindamist väljastpoolt sisse osta (objektiivsus, ajakulu)

Kuna üks kord aastas võtame kokku enda tegevuse, hoiame iga-aastase arutelu ühe punktina ka mõju arutamise.