KULTUUR JA KOHANEMINE

Kultuurilised erinevused ei mängi kohanemisel sugugi peamist rolli. Siiski võib sisserändajaga töötaval inimesel võib olla kasulik teada sisserändaja taustakultuuri peamisi jooni - see võib aidata mõista, millest tekivad arusaamatused ja võibolla ka mõista, kuidas neid lahendada.

KULTUURILISED ERIPÄRAD

Aja tajumine ja punktuaalsus on üks neid kultuuriliste erinevuste aspekte, mida märgatakse ühena esimestest. Inimestel, kes liiguvad erineva ajakontseptsiooniga riiki, läheb omajagu aega, et sellega harjuda.

Iseäranis sageli kultuuriliste erinevuste osas uuritakse just araabia maade kohta. Seepärast tõime selle piirkonna eraldi välja.

Kultuuride võrdluses vaadatakse sageli ühiskonnaliikmete võrdsust - milliseda hierarhiad on kultuuris tavalised ja aktsepteeritavad nt peres või kogukonnas.

Individualistlikkus või kollektiivsus on üheks tüüpiliseks kultuuridimensiooniks, mille järgi eri kultuure võrreldakse.

Kultuuridevahelises kommunikatsioonis võib olla kasulik teada, kas öeldakse otse - või hoopis antakse kaudselt mõista, kas ollakse valmis konfrontatsiooniks või mitte.

TÖÖ TÕLGIGA/TUGIISIKUGA

Tõlgi kasutamist võib vaja minna olukorras, kus ühe vestluskaaslase keeleoskus ei pruugi võimaldada öeldu täpset mõistmist, teema on aga tähtis.

SISSERÄNNE EESTISSE

RÄNNE EESTISSE

Eestisse asus 2017. aasta jooksul elama 17 616 inimest ja Eestist lahkus 12 358 inimest. Umbes poooled sisserändajatest olid tagasipöördujad, enamjaolt Soomest.

2017. aastal kolis Eestisse 1272 Venemaa kodanikku ja 1 037 Ukraina kodanikku, 938 Soome kodanikku ja 863 Läti kodanikku. Aasiast kolis Eestisse 505, Aafrikast 109, Ameerika maailmajaost 173 ja Okeaaniast 112 inimest.

2017. aastal lahkus Eestist 12 358 inimest, mis tähendab, et rändesaldo oli positiivne juba kolmandat aastat järjest.

Delfi