Sisserändajate olukord Tartus
Tartus elavatest uussisserändajatest on ligikaudu 1/3 pärit Euroopa Liidu liikmesriikidest ja 2/3 moodustavad kolmandate riikide kodanikud. Sisseränne Tartusse on traditsiooniliselt seotud ülikooliga, siiski tullakse ka tööle, pere taasühendamise raames jm. Peamiselt tulevad Tartusse kõrgharidust juba omavad uussisserändajad. Ingliskeelseid tuleb Tartu kõrgkoolidesse õppima rohkem kui venekeelseid,…
Algas kultuuriprogramm pagulastele
Kas kujutad ette, kui keeruline võib olla vaid araabia keelt oskaval pagulasel luua tutvussidemeid Eestis kohalike inimestega? Eriti veel, kui ta ei käi veel tööl, sest teda ei võeta vähese keeleoskuse tõttu? Eestisse on viimaste aastate jooksul saabunud pagulasi erinevatest piirkondadest, sh sellistest, mis on…
Kommunikatsioon ja keel
Tõhus kommunikatsioon on hea töö võti. See aitab vähendada ajakulu, vigu ja segadust. Teistest riikidest pärit töötajad kogevad tavaliselt ühel või teisel moel kommunikatsiooniprobleeme: mitte ainult ei oota neid ees uus keeleruum (isegi kui firma töökeel on inglise keel, on ümbritsev keskkond eestikeelne; samuti ei…
Õpilaste kuuluvustunne mitmekultuurilises klassis
Selleks, et toetada mitmekultuurilises klassis kõigi õpilaste kuuluvustunnet, võib olla oluline arutleda sellistel teemadel, nagu identiteet, stereotüübid ja ränne maailmas. See õppematerjal on mõeldud kasutamiseks 7.- 12. klassis, ent tekstid ja harjutused on erineva raskusastmega ja mõned neist vajavad nooremates klassides kohandamist. Materjal koosneb tekstidest,…
Arstiabi Tartus: infotund sisserändajatele
Paljud sisserändajad mingil hetkel vajanud Eestis arstiabi ja mõelnud: mida ma selleks siis õieti tegema pean, et seda saada? Uude riiki elama asudes võib tervishoiusüsteem olla segadusttekitav, aga olgu inimesel kerge kurguvalu või tõsisem mure, hea on teada, kelle käest nõu ja abi saada. Seepärast…
Araabia maad: rahvastik
Eestis on mõnda aega olnud rändeteemadel arutelu keskmes araabia maadest ja/või moslemitaustaga sisserändajad. Seoses sellega on suurenenud infovajadus selle piirkonna ja sealt tulevate inimeste taustakultuuride kohta, mis on loomulik, sest Eestis on siiani olnud võrdlemisi vähe kogemusi selle sisserändegrupiga ning valdava info kujuneb peamiselt üksikutele…
Praktikad uussisserändajate lõimimiseks KOV tasandil
AMIF2016-19 projekti ,,Parimad praktikad kolmandate riikide kodanike lõimimiseks kohalikesse omavalitsustesse” raames viis Rahvusvaheline Maja (tollal nimega Ethical Links) läbi koolitused Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast pärit uussisserändajate kultuurilise tausta ja akulturatsiooni kohta, et soodustada lõimumist kohaliku omavalitsuse tasandil.